Asjaõigus ja muu

Asjaõigus. Kaasomand.

A saab purilauda kasutada 0% ajast, B võib seda kasutada 100% ajast. Neil on purilauale kaasomand ning kokkulepe kasutamise kohta. Kas A saab purilauda kasutada? Ei saa. A ei taha enam olla kaasomanik ja müüb oma osa maha. Kas A2 saab kasutada purilauda? Seadus ütleb, et A2 ei saa nõuda kasutamist AÕS §79.

Kui A peaks maksma purjekale tehtud kulutustest 95% kulutustest ja B 5% kulutest. Aga kui palju peab maksma A2. Kas kulude kandmise kokkulepe kandub üle A2-le? AÕS §75 lg1. See ei reguleeri kulutuste kandmist.

Kui A, B ja C on kolmekorruselise maja kaasomanikud. C-le kuulub esimene korrus ja ta üürib selle välja. A ja B tahavad saada osa üüritulust. §71. Ei saa, kasutusviljad lähevad C-le.

Korteriomand.

Korteriomandiseadus §§ 1-2. Korteriomandi mõiste on seal lahti seletatud.

§ 1. Korteriomandi mõiste
(1) Korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) kinnisomandi sätteid.
(2) Kaasomandi esemeks on käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis käesoleva seaduse § 2 lõike 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis.
(3) Korteriomandi esemeks olevaid ehitise reaalosa ja kaasomandi mõttelist osa ei saa teineteisest eraldi võõrandada, koormata ega pärandada.
(4) Korteriomandid peavad olema ühe kinnisasja piires.
§ 2. Korteriomandi eseme reaalosa
(1) Korteriomandi eseme reaalosa on piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Korteriomandi eseme reaalosa hulka võib kuuluda ka püsiva markeeringuga tähistatud garaažiosa.
(2) Korteriomandi eseme reaalosa ei ole ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires.

Keegi surnud teenekas notar: ,,Korteriomand on õhk nelja seina vahel".

Kuidas korteriomand tekib? See tekib tsiviilkäibes. Kuigi suur osa korteriomandeid on Eestis tekkinud omandireformi käigus. Korteriomandiomand ei pruugi olla aninult kortermaja. Vt ka Korteriomandiseadust Riigiteatajast või Tsiviilseadustikust.

Aga muidu

Eelmine neljapäev käisin eeskujulike konverentsil Pärnus. Liisa oli ka minuga. Kristiina ja Kristiina saatsid mind sinna. Nädalavahetusel oli Eleriinu sünnipäevamatk. Mina magasin päeval ühes Anu tädi majas. Öösel läksin Tapale, et sõita rongiga Tallinnasse tagasi.